Väljasõit on kell 8.00 Võrust muusikakooli juurest ja kell 9.00 Tartust Vanemuise alumisest parklast

Külastame Kolkja vanausuliste muuseumi. Vene vanausulised on jäänud truuks oma usule, mis püsib vankumatuna 10. sajandist, venelaste ristimisest saadik. 16. sajandi alguses asusid Peipsi järve rannikule esimesed Venemaalt põgenenud vanausulised, kes rentisid endile maatükid ja kalapüügiriistad. Kogukonnale on omane elada kilomeetrite pikkustes ridakülades, kus majad paiknevad ühe tänava ääres ja on omapärase arhitektuuriga. Liikudes mööda Varnja, Kasepää ja Kolkja külasid on hea võimalus võtta aeg maha ja mõelda, mis on oluline, et säiliks oma mõttemaailm, hingerahu ja identiteet.
Voronja galerii. Avatud on kohvik.
Kostja sibulatalu külastus. Sibulapeenraid näitab ja Peipsi sibula kasvatamisest räägib Konstantin Avvo.
Lõunasöök.
Peipsi-äärsetel aladel põimub Eesti talupojakultuur järve kallastel elavate vanausuliste iidsete traditsioonidega ning baltisaksa kultuuri kandva mõisaeluga.
Alatskivi mõisamaitsed.
Kodavere pärimuskeskus. Lühikontsert Kodavere lauludest.

Hind reisijale: täpsustamisel
Hinna sees:

• bussikasutus (20-kohaline väikebuss, max 14-16 reisijat)
• Voronja galerii ja Kolkja vanausuliste muuseumi pääse
• kohalik giid Kolkja muuseumis
• programm Kodavere pärimuskeskuses koos lühikontserdiga
• Kostja sibulatalu tutvustus
• reisijuht

Lisatasu eest: lõunasöök ja veinide degusteerimine Hirveaia veinikeldris, täpsustame

Lugemist raamatusõpradele
Vahur Afanasjev “Serafima ja Bogdan”
Saagalik romaan jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti traagiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Teose käsikiri saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha. Ilmumise järel pärjati see Virumaa kirjandusauhinna ja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aasta parima proosateose preemiaga.

Nadežda Morozova ja Juri Novikov “Isevärki Peipsiveer”
Raamatusse on koondatud väike valimik rahvapärimust, mis on kogutud Peipsiveere vanausuliste küladest: vaimulikud värsid, religioossete kommete ja igapäevaste tegemistega seotud pärimus; erinevad rahvajutud alates mõistujuttudest ning lõpetades pajatustega vanausuliste peamisest elatusallikast – kalapüügist Peipsi järvel.

Viktoria Ladõnskaja, Birgit Püve, Annika Haas “Peipsi veerel. Vanausulised paluvad lauda.”
Vanausuliste road on lihtsad ja talupoeglikud, samas maitsvad ja tervislikud. Eesti köögist üle võetud toitude kõrval säilisid Peipsiääre vanausulistel muidugi ka vanad vene road. Turistidele mõeldud reklaamvoldikutes ei kirjutata mitte ilmaaegu, et “see piirkond on kuulus oma kala, kurkide ning riigi parima sibula poolest”.

Täiendav info:
Loodusreisid OÜ, tel. 52 92 514